Võro suitsusaun · savvusann
Suitsusauna sõnad
Võro, eesti ja soome keeles, vanasõnad ja saunaõhtu samm-sammult
Võromaal Kagu-Eestis köetakse saunu ikka vanal viisil, korstnata. See traditsioon on UNESCO nimekirjas. Täna õhtul kütad sina ühe sauna ja õpid selle sõnu võro, eesti ja soome keeles.
Savvusann on tasuta 3D-brauserimäng: lao tuli, tuuluta ving välja, viska esimene leil ja õpi iga sammu juures uus sõna. Ilma registreerumiseta, eesti ja inglise keeles.
Sõnad
| võro | eesti | soome | inglise |
|---|---|---|---|
| savvusann | suitsusaun | savusauna | smoke sauna |
| sann | saun | sauna | sauna |
| keres | keris | kiuas | stove of stones |
| sau | suits | savu | smoke |
| karm | ving | häkä | stinging fumes |
| valmis | valmis | valmis | ready |
| lõun | leil | löyly | sauna steam |
| lõunutama | leili viskama | heittää löylyä | to throw steam |
| laba | lava | lauteet | sauna bench |
| viht | viht | vihta / vasta | birch whisk |
| vihtma | vihtlema | vihtoa | to whisk yourself |
| vesi | vesi | vesi | water |
| lump | tiik | lampi | pond |
| vüürüs | eesruum | pukuhuone | changing room |
| pini | koer | koira | dog |
| kass' | kass | kissa | cat |
| — | tohk | tuohi | birch bark |
Saunaõhtu samm-sammult
- Tule ladumine · keres
- Sauna kütmine · savvusann
- Vingu tuulutamine · karm
- Sauna valmis seadmine · valmis
- Esimene leil · lõun
- Hüvastijätt · vüürüs
Kust sõnad pärit on
- Võro sau ja soome savu tähendavad mõlemad suitsu ja on sama tüve. Eesti kirjakeeles on teine sõna, suits. Võrdle: savvusann ja savusauna.
- Võro, eesti ja soome leilisõnad pärinevad vanast sõnast, mis tähendas hingeõhku või vaimu.
- Lääne-Soomes on viht vihta, Ida-Soomes vasta. Võro ja eesti keeles on see viht.
- Kolm läänemeresoome nime kuumade kivide hunnikule: keres, keris ja kiuas.
Vanasõnad
Mine vihata sauna ehk rahata linna.
Minna ilma vihata sauna on sama, mis minna ilma rahata linna.
Eesti vanasõna (Eesti vanasõnad 14069)Lase sant sanna, sant taht lavale kah.
Lase kerjus sauna, kerjus tahab ka lavale. Anna näpp, võetakse käsi.
Lõuna-Eesti vanasõna (Eesti vanasõnad 10164)Ega noid korsnaga sannu neh kiä kitä-ei.
Neid korstnaga saunu ei kiida keegi.
Vana mees Rõugest korstnaga saunade kohta, võro keeles (savvusann.ee)Sann om talorahva tohtre.
Saun on talurahva arst.
Võro ütlus Vastseliinast (Eesti murrete sõnaraamat, EKI)Kerik om sisest puhastamine, sann päält puhtass tegemine.
Kirik puhastab seest, saun teeb pealt puhtaks.
Võro ütlus Harglast (Eesti murrete sõnaraamat, EKI)Mingu ui tingäldä turgu, ei vihalda sanna.
Ära mine turule tingimata ega sauna vihata.
Võro ütlus Rõugest (Eesti murrete sõnaraamat, EKI)Küla saunad köetakse korda, jõululaupäeval kütab igaüks.
Külas köeti saunu kordamööda, aga jõululaupäeval kütis igaüks oma sauna.
Saaremaa vanasõna (Eesti vanasõnad 5046)
Suitsusaunast
Vanadel suitsusaunadel oli muldpõrand ja keris oli lahtiselt laotud põllukivide hunnik, kerisahi, ilma mördita. Kõige vanemad saunad kaevati osaliselt maasse ja kaeti mullaga.
Lahtistest põllukividest keris Moloka talu saunas. Foto: Kalju Nurk, Eesti Vabaõhumuuseum, EVM F 110:192. CC BY-NC-SA 4.0. Korstnaga saunad levisid 1900. aastate alguses. Aastatel 1940–1970 ehitati uusi suitsusaunu veel ainult Kagu-Eestis ja Ida-Mulgimaal.
Saun (vasakul) ja suvekoda ühe katuse all, Järve talu, Vana-Antsla, Urvaste kihelkond, 1961–62. Foto: Tamara Habicht, Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 1339:196. CC BY 4.0. Eesti talusaunu mainitakse kirjalikes allikates juba 13. sajandil. Hiljutine loendus kaardistas esimesel aastal Eestis 800 suitsusauna, millest mõned on 150–200 aastat vanad.
Tiigi äärde ehitatud saun, Tappoja talu, Järvere-Mäe küla, Urvaste kihelkond, 1961–62. Foto: Tamara Habicht, Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 1339:110. CC BY 4.0. Suitsusauna kütmine võtab kuus kuni kaheksa tundi. Kütmise ajal on uks lahti ja suits, mis puhta põlemise korral on valge, voolab räästa alt välja. Siis lastakse tulel kustuda ja suits välja, enne kui keegi leili läheb.
Hinni talu saun, Jõksi küla, Kanepi kihelkond. Foto: Endla Lõoke, Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 1282:171. CC BY-NC 4.0. Suitsusaun polnud ainult pesemiskoht. Selle ülemisel laval sündisid lapsed, seal raviti haigeid ja lae all suitsutati liha kaks-kolm päeva.
Suvekoda ja saun ühe katuse all, Reidle talu, Vana-Antsla, Urvaste kihelkond, 1961–62. Foto: Tamara Habicht, Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 1339:165. CC BY 4.0. UNESCO kandis Võromaa suitsusaunakombestiku inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja 2014. aastal. See hõlmab kogu kombestikku: saunaskäimise tavad, vihtade tegemise, saunade ehitamise ja parandamise ning liha suitsutamise.
Umbes 80 aastat enne pildistamist ehitatud rehi, Hanikeiste talu, Vaabina, Urvaste kihelkond, 1961–62. Foto: ERM-i välitööd (T. Habicht, T. Pedak), Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 1339:156. CC BY-NC 4.0. Saun võis olla ka eluase. Harglas mäletati, et vanasti elasid vaesemad inimesed saunades, ja Rõuges elas pere, kelle maja maha põles, terve aasta oma saunas.