Savvusann: heat a Võro smoke sauna
A Võro smoke sauna, in your browser. In Võromaa, southeast Estonia, families still heat their saunas the old way, with no chimney, a UNESCO-listed tradition. Tonight you heat one and learn its words in Võro, Estonian and Finnish.
The evening, step by step
- Building the fire (keres)
- Heating the sauna (savvusann)
- Airing out the fumes (karm)
- Getting ready (valmis)
- The first steam (lõun)
- Farewell (vüürüs)
Smoke sauna words in Võro, Estonian and Finnish
- savvusann (Võro) · suitsusaun (Estonian) · savusauna (Finnish): smoke sauna
- sann (Võro) · saun (Estonian) · sauna (Finnish): sauna
- keres (Võro) · keris (Estonian) · kiuas (Finnish): stove of stones
- sau (Võro) · suits (Estonian) · savu (Finnish): smoke
- karm (Võro) · ving (Estonian) · häkä (Finnish): stinging fumes
- valmis (Võro) · valmis (Estonian) · valmis (Finnish): ready
- lõun (Võro) · leil (Estonian) · löyly (Finnish): sauna steam
- lõunutama (Võro) · leili viskama (Estonian) · heittää löylyä (Finnish): to throw steam
- laba (Võro) · lava (Estonian) · lauteet (Finnish): sauna bench
- viht (Võro) · viht (Estonian) · vihta / vasta (Finnish): birch whisk
- vihtma (Võro) · vihtlema (Estonian) · vihtoa (Finnish): to whisk yourself
- vesi (Võro) · vesi (Estonian) · vesi (Finnish): water
- lump (Võro) · tiik (Estonian) · lampi (Finnish): pond
- vüürüs (Võro) · eesruum (Estonian) · pukuhuone (Finnish): changing room
- pini (Võro) · koer (Estonian) · koira (Finnish): dog
- kass' (Võro) · kass (Estonian) · kissa (Finnish): cat
- (Võro) · tohk (Estonian) · tuohi (Finnish): birch bark
Old sayings
- “Mine vihata sauna ehk rahata linna.” Going to the sauna without a whisk is like going to town without money. (Estonian proverb (Eesti vanasõnad 14069))
- “Lase sant sanna, sant taht lavale kah.” Let a beggar into the sauna and he wants up on the bench too. Give an inch, they take a mile. (South Estonian proverb (Eesti vanasõnad 10164))
- “Ega noid korsnaga sannu neh kiä kitä-ei.” Nobody praises those chimney saunas. (An old man from Rõuge, in Võro, on the newer chimney saunas (savvusann.ee))
- “Sann om talorahva tohtre.” The sauna is the farm folk’s doctor. (Võro saying recorded in Vastseliina (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- “Kerik om sisest puhastamine, sann päält puhtass tegemine.” Church cleans you on the inside, the sauna makes you clean on the outside. (Võro saying recorded in Hargla (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- “Mingu ui tingäldä turgu, ei vihalda sanna.” Don’t go to market without haggling, or to the sauna without a whisk. (Võro saying recorded in Rõuge (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- “Küla saunad köetakse korda, jõululaupäeval kütab igaüks.” The village saunas are heated in turn, but on Christmas Eve everyone heats their own. (Estonian proverb from Saaremaa (Eesti vanasõnad 5046))
About the smoke sauna
- Old smoke saunas had earthen floors, and the stove was a loose heap of field stones, the kerisahi, stacked without mortar. The oldest were dug partly into the ground and roofed with earth.
- Chimney saunas spread in the early 1900s. From 1940 to 1970, southeastern Estonia and eastern Mulgimaa were the only places still building new smoke saunas.
- Written records mention Estonian farm saunas as early as the 13th century. A recent census counted 800 smoke saunas in Estonia in its first year, some of them 150 to 200 years old.
- Heating a smoke sauna takes six to eight hours. The door stays open while the fire burns, and the smoke, white when the fire burns clean, drifts out under the eaves. Then the fire is left to die and the smoke is let out before anyone bathes.
- The smoke sauna was more than a place to wash. Children were born on its upper bench, the sick were treated there, and meat was smoked under its rafters for two or three days.
- UNESCO added the smoke sauna tradition of Võromaa to its list of the intangible cultural heritage of humanity in 2014. The listing covers the whole practice: bathing customs, making whisks, building and mending saunas, and smoking meat.
- A sauna could also be a home. People in Hargla remembered that in the old days the poorer folk lived in saunas, and in Rõuge a family whose house burned down lived a whole year in theirs.
Where the words come from
- Võro sau and Finnish savu both mean smoke and share a root. Standard Estonian uses a different word, suits. Compare savvusann and savusauna.
- The Võro, Estonian and Finnish words for sauna steam go back to an old word for breath or spirit.
- In western Finland the whisk is a vihta, in eastern Finland a vasta. Võro and Estonian say viht.
- Three Finnic names for the heap of hot stones: keres, keris and kiuas.
Savvusann: küta Võro suitsusauna
Võro suitsusaun sinu brauseris. Võromaal Kagu-Eestis köetakse saunu ikka vanal viisil, korstnata. See traditsioon on UNESCO nimekirjas. Täna õhtul kütad sina ühe sauna ja õpid selle sõnu võro, eesti ja soome keeles.
Õhtu samm-sammult
- Tule ladumine (keres)
- Sauna kütmine (savvusann)
- Vingu tuulutamine (karm)
- Sauna valmis seadmine (valmis)
- Esimene leil (lõun)
- Hüvastijätt (vüürüs)
Suitsusauna sõnad võro, eesti ja soome keeles
- võro k savvusann · eesti k suitsusaun · soome k savusauna
- võro k sann · eesti k saun · soome k sauna
- võro k keres · eesti k keris · soome k kiuas
- võro k sau · eesti k suits · soome k savu
- võro k karm · eesti k ving · soome k häkä
- võro k valmis · eesti k valmis · soome k valmis
- võro k lõun · eesti k leil · soome k löyly
- võro k lõunutama · eesti k leili viskama · soome k heittää löylyä
- võro k laba · eesti k lava · soome k lauteet
- võro k viht · eesti k viht · soome k vihta / vasta
- võro k vihtma · eesti k vihtlema · soome k vihtoa
- võro k vesi · eesti k vesi · soome k vesi
- võro k lump · eesti k tiik · soome k lampi
- võro k vüürüs · eesti k eesruum · soome k pukuhuone
- võro k pini · eesti k koer · soome k koira
- võro k kass' · eesti k kass · soome k kissa
- võro k · eesti k tohk · soome k tuohi
Vanasõnad
- „Mine vihata sauna ehk rahata linna.“ – Minna ilma vihata sauna on sama, mis minna ilma rahata linna. (Eesti vanasõna (Eesti vanasõnad 14069))
- „Lase sant sanna, sant taht lavale kah.“ – Lase kerjus sauna, kerjus tahab ka lavale. Anna näpp, võetakse käsi. (Lõuna-Eesti vanasõna (Eesti vanasõnad 10164))
- „Ega noid korsnaga sannu neh kiä kitä-ei.“ – Neid korstnaga saunu ei kiida keegi. (Vana mees Rõugest korstnaga saunade kohta, võro keeles (savvusann.ee))
- „Sann om talorahva tohtre.“ – Saun on talurahva arst. (Võro ütlus Vastseliinast (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- „Kerik om sisest puhastamine, sann päält puhtass tegemine.“ – Kirik puhastab seest, saun teeb pealt puhtaks. (Võro ütlus Harglast (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- „Mingu ui tingäldä turgu, ei vihalda sanna.“ – Ära mine turule tingimata ega sauna vihata. (Võro ütlus Rõugest (Eesti murrete sõnaraamat, EKI))
- „Küla saunad köetakse korda, jõululaupäeval kütab igaüks.“ – Külas köeti saunu kordamööda, aga jõululaupäeval kütis igaüks oma sauna. (Saaremaa vanasõna (Eesti vanasõnad 5046))
Suitsusaunast
- Vanadel suitsusaunadel oli muldpõrand ja keris oli lahtiselt laotud põllukivide hunnik, kerisahi, ilma mördita. Kõige vanemad saunad kaevati osaliselt maasse ja kaeti mullaga.
- Korstnaga saunad levisid 1900. aastate alguses. Aastatel 1940–1970 ehitati uusi suitsusaunu veel ainult Kagu-Eestis ja Ida-Mulgimaal.
- Eesti talusaunu mainitakse kirjalikes allikates juba 13. sajandil. Hiljutine loendus kaardistas esimesel aastal Eestis 800 suitsusauna, millest mõned on 150–200 aastat vanad.
- Suitsusauna kütmine võtab kuus kuni kaheksa tundi. Kütmise ajal on uks lahti ja suits, mis puhta põlemise korral on valge, voolab räästa alt välja. Siis lastakse tulel kustuda ja suits välja, enne kui keegi leili läheb.
- Suitsusaun polnud ainult pesemiskoht. Selle ülemisel laval sündisid lapsed, seal raviti haigeid ja lae all suitsutati liha kaks-kolm päeva.
- UNESCO kandis Võromaa suitsusaunakombestiku inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja 2014. aastal. See hõlmab kogu kombestikku: saunaskäimise tavad, vihtade tegemise, saunade ehitamise ja parandamise ning liha suitsutamise.
- Saun võis olla ka eluase. Harglas mäletati, et vanasti elasid vaesemad inimesed saunades, ja Rõuges elas pere, kelle maja maha põles, terve aasta oma saunas.
Kust sõnad pärit on
- Võro sau ja soome savu tähendavad mõlemad suitsu ja on sama tüve. Eesti kirjakeeles on teine sõna, suits. Võrdle: savvusann ja savusauna.
- Võro, eesti ja soome leilisõnad pärinevad vanast sõnast, mis tähendas hingeõhku või vaimu.
- Lääne-Soomes on viht vihta, Ida-Soomes vasta. Võro ja eesti keeles on see viht.
- Kolm läänemeresoome nime kuumade kivide hunnikule: keres, keris ja kiuas.
© 2026 Valev Laube · Press kit